Kallid rebased, see on pühendatud Teile ...
Hei-hei, tänast blogi olen tahtnud juba mitu nädalat kirjutada ning täna avastasin, et see peab saama tehtud täna või jääbki see tegemata.
Nimelt tahtsin ma rääkida esimesest aastast ülikoolis. Ise olen selle läbinud ja ma tnnistan, et on mõned asjad, mida ma ise oleksin enne teada tahtnud. Kuigi ma saan ääkida täpsemalt sellest, mida ma ise kogesin, siis ma loodan, et sellest siin on abi vähemalt ühelegi inimesele, kes samuti on ootusärevuses nagu mina eelmisel aastal.
Alustame kõige põhilisemast asjast, mis peaks igal erialal olema sama. Nimelt loengutes säravad peamiselt õppejõud ning üliõpilase ülesandeks on kogu see teadmine vastu võtta, kas konspekteerides või lihtsalt kuulates, kuidas kellelegi. Seminarid on need kohad, kus toimub dialoog ning nendeks tuleb varasemalt teatud materjalid ette valmistada. Praktikumid on kõige sarnasemad varasematele koolitundidele, millega te kõik harjunud olete. Lisaks sellele ei tasu oodata, et terve aasta on super fun ja muretu.Tegelikult toimub ka semestri jooksul väga palju asju ja tavaliselt need asjad kipuvad kõik sattuma samale ajale (nädalasse, halvimal juhul samasse päeva). Võin kinnitada, et kõik kordavad teile, kuidas töid tuleks hakata varakult tegema, et hiljem ei peaks kiirustama. Aga oh neid rebaseid, kes ikka seda kuulab ja eks me oleme ju ise kõige targemad ja teame, kuidas oma aega planeerida. Isiklikult soovitan kõiki nõuandeid kuulda võtta, sest sellest ei räägita lihtsalt niisama. Võite arvestada, et üldiselt natuke enne tähtaegade kukkumist, tuleb veel mitu kiiret asja, milleks te peate valmis olema. Võin endast rääkida. Eelmisel aastal kui kõik pidasid jõule ja aastavahetust trükkisin mina oma uurimistööd, sest mulle tundus algselt, et tähtajani on aega kui palju. Tähtaegadest. Kui töö tuleb esitada kirjalikult nt dekanaati, siis soovitan seda teha hiljemalt 16.00, sest paraku inimesed ei ole alati 17.00-ni tööl ning keegi ei taha töö esitamata jätmise pärast ainet uuesti teha. Rääkides sessist. Olenevalt erialast on eksamite arv varieeruv, kuid ma ei tea kedagi, kelle jaoks sess poleks intensiivne ja vaimselt kurnav aeg. Soovitan valmistuma hakata pigem varem kui hiljem, sest päev enne eksamit õppimisest üldjuhul ei piisa. Muidugi vahel veab ja küsimustega on õnne. Soovitan valmistuda põhjalikult igaks eksamiks, sest keegi ei taha läbi kukkuda. Olemas on ka järeleksamid, kuid üldiselt on need 2 nädalat peale esimest eksamit ning uskuge mind te tahate need 2 nädalat kauem puhata, mitte uuesti eksamiteks valmistuda.
Ma praegu tunnen, et kõik eelnev võis tunduda kerge manitsuse või targutusena ja kõik võis tunduda liiga tõsisena.
Keskendume nüüd sellele lõbusamale poolele ülikoolist. Esiteks tunniplaani panete kokku te ise. Loengute ajad on kindlad ja neid muuta ei saa, kuid ise saab valida, millisel ajal seminaris osaleda. Ülidiselt on perioodid, mis on väga aeganõudvad ning päev kulgeb umbes nii loeng,seminar, raamatukogu, voodi ja järgmisel päeval uuesti. Samas on perioode, kus on aega väga palju. Ülikooli pluss võrreldes üldhariduskooliga on see, et rutiini ei teki niivõrd palju. Kindlasti on oma osa selles, et paljud meist asuvad lõpuks õppima seda, mida nad soovivad või siis mida nad arvavad, et soovivad. Mäletan, kuidas ma eelmise aasta juulis olin täiesti otsustusvõimetu, mida oma eluga peale hakata. Muide see on täiesti okei, kui te esimese korraga erialaga kohe täppi ei pane. Kuigi ma ei soovita kohe peale esimest raskust loobuda. Mul oli mitmeid hetki aasta jooksul, kus ma mõtlesin, kas see on ikka see, mida ma teha tahan ja jah, siiani vähemalt on.
Mitut inimest te teate, kes on rääkinud, et ülikooliaeg oli parim nende elus. Muide ise see ei tule, selles mõttes, et kui te ootate, millal see parim aeg nüüd kätte jõuab, siis ootama te tõenäoliselt jäetegi. Paraku tuleb kõike või vähemalt peamiselt kõike ise teha. Kursusekaaslastega soovitan koheselt suhtlema hakata ja kõigiga, jõuludeks on nagunii kujunenud välja erinevad grupid, mille siseselt rohkem suheldakse, kuid ma arvan, et oluline on kõigiga läbi saada, kasvõi tere tasemel. Põhjus, miks ülikoolist saadakse ühed parimad sõbrad on see, et teil tõenäoliselt on samad huvid ning ma soovitan seda sõprust arendada ja hoida.
Asjadest, mida vaja minna võiks. See on natuke keeruline osa, sest erialad on niivõrd erinevad, kuid ma üritan teha mingisuguse üldise osa. Tähtsaim asi on kindlasti arvuti, mina isiklikult ilma selleta hakkama ei saaks. Kuna ma arvutitest midagi ei tea, siis räägin nendest omadustest, mida ma tean ehk siis välimistest. Soovitan valida võimalikult kompaktse variandi, sest tassimist on palju. Mina kasutan Dell XPS-i 13 tollist varianti ning olen väga rahul. Tegemist on väga vastupidava arvutiga ka korpuse osas (mul on olnud üle 2 aasta ning näeb välja nagu uus). Mul oli varasemalt mingi Samsung plastikust korpusega ning peale ühekordse kukkumist olid mõrad sees, mis viis üpriski kiiresti selleni, et mõne aja pärast oli arvuti kasutamiskõlbmatu. Ma pole praeguse aja sülearvutitega üldse mitte kursis, kuid ma usun, et on ka hea hinna juures kompaktseid ning ka arvuti omaduste poolest häid variante olemas.
Kuigi on olemas õppeinfosüsteem, siis mulle meeldib kasutada ka paberkandjal märkmikku/kalendrit. Minu jaoks töötab väga motiveerivalt vajaolevate listide tegemine ning hiljem nende asjade maha kriipsutamine. Minul on kotis olemas alati üks kaustik, kust ma saan lehti välja rebida või märkmeid teha ning sellega seoses ka mõned pliiatsid. Minul tuli ette olukordi, kus seminarides tehti väikseid töid ning selleks oli vaja paberit. Lisaks sellele ei kasutanud ma ka keeltes arvutit, sest see on koht, kus minu jaoks tundub käsitsi kirjutamine efektiivsemana. Üdiselt ongi nii, et igaüks teab, millistes ainetes, kuidas ta konspekteerib ning viimast ma teha soovitan. Arvutiga kaasnevalt võib aeg-ajalt ununeda, milleks seda kasutada, sest kes ei külastaks loengu ajal nt facebooki (istuge viimasesse ritta ja te olete üllatunud). Mina isiklikult tegin mingiks ajaks endale reegli, kui ma ei keskendu loengule ja kuula seda, siis pole mul ju mõtet seal käia, sest facebooki minekuks võin ma arvuti voodisse võtta ja kodus ka seal olla, selleks ei pea minema loengusse. Esimestel nädalatel pole see nii oluline. Kuid kui te olete nagu mina, kelle mälu käib peamiselt kõrvade abil, siis seminariks valmistudes, ei piisa sellest teadmisest, mida keegi oma seinale pani, vaid vaja on seda, mida loengus räägiti.
Mina olen seotud humanitaariga, kuid kui teie eriala liigitub reaali, siis vajate tõenäoliselt ka kalkulaatorit ning muud taolist.
Lõpetame tänase pika postituse õppematerjalidega. Üldiselt on neid palju saada internetist ning ma ei arva, et iga raamatu peaks endale ostma ( sest raamatud on kallid ja ma mõtlen kallid). On mõned põhiraamatud, mille ostmist võiks kaaluda, kuid üldiselt on kõike raamtukogus saada, kui ei saa koju laenutada, siis kohal ikka kasutada saab. Sellest viimane asi, raamatukogu saab üheks koduks. Minu jaoks toimib seal õppimine palju kiiremalt ja efektiivsemalt kui kodus, kus on miljon segavat faktorit.
Ma väga loodan, et see siin oli abistav vähemalt kellelegi ja ega midagi muud, kui nautige oma rebase-aastat ning muide võtke osa kõikidest rebase üritustest, saate palju uusi tutvusi! At the end of the day oled Sina ise see, kes teeb oma esimest aastast selle, millisena Sa seda mäletada tahad.
järgmise korrani x
Nimelt tahtsin ma rääkida esimesest aastast ülikoolis. Ise olen selle läbinud ja ma tnnistan, et on mõned asjad, mida ma ise oleksin enne teada tahtnud. Kuigi ma saan ääkida täpsemalt sellest, mida ma ise kogesin, siis ma loodan, et sellest siin on abi vähemalt ühelegi inimesele, kes samuti on ootusärevuses nagu mina eelmisel aastal.
Alustame kõige põhilisemast asjast, mis peaks igal erialal olema sama. Nimelt loengutes säravad peamiselt õppejõud ning üliõpilase ülesandeks on kogu see teadmine vastu võtta, kas konspekteerides või lihtsalt kuulates, kuidas kellelegi. Seminarid on need kohad, kus toimub dialoog ning nendeks tuleb varasemalt teatud materjalid ette valmistada. Praktikumid on kõige sarnasemad varasematele koolitundidele, millega te kõik harjunud olete. Lisaks sellele ei tasu oodata, et terve aasta on super fun ja muretu.Tegelikult toimub ka semestri jooksul väga palju asju ja tavaliselt need asjad kipuvad kõik sattuma samale ajale (nädalasse, halvimal juhul samasse päeva). Võin kinnitada, et kõik kordavad teile, kuidas töid tuleks hakata varakult tegema, et hiljem ei peaks kiirustama. Aga oh neid rebaseid, kes ikka seda kuulab ja eks me oleme ju ise kõige targemad ja teame, kuidas oma aega planeerida. Isiklikult soovitan kõiki nõuandeid kuulda võtta, sest sellest ei räägita lihtsalt niisama. Võite arvestada, et üldiselt natuke enne tähtaegade kukkumist, tuleb veel mitu kiiret asja, milleks te peate valmis olema. Võin endast rääkida. Eelmisel aastal kui kõik pidasid jõule ja aastavahetust trükkisin mina oma uurimistööd, sest mulle tundus algselt, et tähtajani on aega kui palju. Tähtaegadest. Kui töö tuleb esitada kirjalikult nt dekanaati, siis soovitan seda teha hiljemalt 16.00, sest paraku inimesed ei ole alati 17.00-ni tööl ning keegi ei taha töö esitamata jätmise pärast ainet uuesti teha. Rääkides sessist. Olenevalt erialast on eksamite arv varieeruv, kuid ma ei tea kedagi, kelle jaoks sess poleks intensiivne ja vaimselt kurnav aeg. Soovitan valmistuma hakata pigem varem kui hiljem, sest päev enne eksamit õppimisest üldjuhul ei piisa. Muidugi vahel veab ja küsimustega on õnne. Soovitan valmistuda põhjalikult igaks eksamiks, sest keegi ei taha läbi kukkuda. Olemas on ka järeleksamid, kuid üldiselt on need 2 nädalat peale esimest eksamit ning uskuge mind te tahate need 2 nädalat kauem puhata, mitte uuesti eksamiteks valmistuda.
Ma praegu tunnen, et kõik eelnev võis tunduda kerge manitsuse või targutusena ja kõik võis tunduda liiga tõsisena.
Keskendume nüüd sellele lõbusamale poolele ülikoolist. Esiteks tunniplaani panete kokku te ise. Loengute ajad on kindlad ja neid muuta ei saa, kuid ise saab valida, millisel ajal seminaris osaleda. Ülidiselt on perioodid, mis on väga aeganõudvad ning päev kulgeb umbes nii loeng,seminar, raamatukogu, voodi ja järgmisel päeval uuesti. Samas on perioode, kus on aega väga palju. Ülikooli pluss võrreldes üldhariduskooliga on see, et rutiini ei teki niivõrd palju. Kindlasti on oma osa selles, et paljud meist asuvad lõpuks õppima seda, mida nad soovivad või siis mida nad arvavad, et soovivad. Mäletan, kuidas ma eelmise aasta juulis olin täiesti otsustusvõimetu, mida oma eluga peale hakata. Muide see on täiesti okei, kui te esimese korraga erialaga kohe täppi ei pane. Kuigi ma ei soovita kohe peale esimest raskust loobuda. Mul oli mitmeid hetki aasta jooksul, kus ma mõtlesin, kas see on ikka see, mida ma teha tahan ja jah, siiani vähemalt on.
Mitut inimest te teate, kes on rääkinud, et ülikooliaeg oli parim nende elus. Muide ise see ei tule, selles mõttes, et kui te ootate, millal see parim aeg nüüd kätte jõuab, siis ootama te tõenäoliselt jäetegi. Paraku tuleb kõike või vähemalt peamiselt kõike ise teha. Kursusekaaslastega soovitan koheselt suhtlema hakata ja kõigiga, jõuludeks on nagunii kujunenud välja erinevad grupid, mille siseselt rohkem suheldakse, kuid ma arvan, et oluline on kõigiga läbi saada, kasvõi tere tasemel. Põhjus, miks ülikoolist saadakse ühed parimad sõbrad on see, et teil tõenäoliselt on samad huvid ning ma soovitan seda sõprust arendada ja hoida.
Asjadest, mida vaja minna võiks. See on natuke keeruline osa, sest erialad on niivõrd erinevad, kuid ma üritan teha mingisuguse üldise osa. Tähtsaim asi on kindlasti arvuti, mina isiklikult ilma selleta hakkama ei saaks. Kuna ma arvutitest midagi ei tea, siis räägin nendest omadustest, mida ma tean ehk siis välimistest. Soovitan valida võimalikult kompaktse variandi, sest tassimist on palju. Mina kasutan Dell XPS-i 13 tollist varianti ning olen väga rahul. Tegemist on väga vastupidava arvutiga ka korpuse osas (mul on olnud üle 2 aasta ning näeb välja nagu uus). Mul oli varasemalt mingi Samsung plastikust korpusega ning peale ühekordse kukkumist olid mõrad sees, mis viis üpriski kiiresti selleni, et mõne aja pärast oli arvuti kasutamiskõlbmatu. Ma pole praeguse aja sülearvutitega üldse mitte kursis, kuid ma usun, et on ka hea hinna juures kompaktseid ning ka arvuti omaduste poolest häid variante olemas.
Kuigi on olemas õppeinfosüsteem, siis mulle meeldib kasutada ka paberkandjal märkmikku/kalendrit. Minu jaoks töötab väga motiveerivalt vajaolevate listide tegemine ning hiljem nende asjade maha kriipsutamine. Minul on kotis olemas alati üks kaustik, kust ma saan lehti välja rebida või märkmeid teha ning sellega seoses ka mõned pliiatsid. Minul tuli ette olukordi, kus seminarides tehti väikseid töid ning selleks oli vaja paberit. Lisaks sellele ei kasutanud ma ka keeltes arvutit, sest see on koht, kus minu jaoks tundub käsitsi kirjutamine efektiivsemana. Üdiselt ongi nii, et igaüks teab, millistes ainetes, kuidas ta konspekteerib ning viimast ma teha soovitan. Arvutiga kaasnevalt võib aeg-ajalt ununeda, milleks seda kasutada, sest kes ei külastaks loengu ajal nt facebooki (istuge viimasesse ritta ja te olete üllatunud). Mina isiklikult tegin mingiks ajaks endale reegli, kui ma ei keskendu loengule ja kuula seda, siis pole mul ju mõtet seal käia, sest facebooki minekuks võin ma arvuti voodisse võtta ja kodus ka seal olla, selleks ei pea minema loengusse. Esimestel nädalatel pole see nii oluline. Kuid kui te olete nagu mina, kelle mälu käib peamiselt kõrvade abil, siis seminariks valmistudes, ei piisa sellest teadmisest, mida keegi oma seinale pani, vaid vaja on seda, mida loengus räägiti.
Mina olen seotud humanitaariga, kuid kui teie eriala liigitub reaali, siis vajate tõenäoliselt ka kalkulaatorit ning muud taolist.
Lõpetame tänase pika postituse õppematerjalidega. Üldiselt on neid palju saada internetist ning ma ei arva, et iga raamatu peaks endale ostma ( sest raamatud on kallid ja ma mõtlen kallid). On mõned põhiraamatud, mille ostmist võiks kaaluda, kuid üldiselt on kõike raamtukogus saada, kui ei saa koju laenutada, siis kohal ikka kasutada saab. Sellest viimane asi, raamatukogu saab üheks koduks. Minu jaoks toimib seal õppimine palju kiiremalt ja efektiivsemalt kui kodus, kus on miljon segavat faktorit.
Ma väga loodan, et see siin oli abistav vähemalt kellelegi ja ega midagi muud, kui nautige oma rebase-aastat ning muide võtke osa kõikidest rebase üritustest, saate palju uusi tutvusi! At the end of the day oled Sina ise see, kes teeb oma esimest aastast selle, millisena Sa seda mäletada tahad.
järgmise korrani x
Comments
Post a Comment